Millal peaks teraapiasse minema?

Millal minna psühholoogi juurde?

Psühholoog annab nõu

"Kas ma olen piisavalt 'katki', et teraapiasse minna?" - see küsimus jõudis minuni esimest korda 10 aastat tagasi, kui ma ise kõhklesin abi otsimise äärel. Täna, psühholoogina, kuulen seda küsimust peaaegu iga päev oma klientidelt. Ja mu vastus on alati sama: sa ei pea olema "katki", et teraapiasse tulla. Igaüks võib teraapiaga alustada.

Minu enda teraapiareis algas mitte kriisi keskelt, vaid siis, kui tundsin, et tahaksin olla parem versioon iseendast. See oli üks parimaid otsuseid, mida olen eales teinud.

Teraapia pole ainult kriisiolukordadeks

Kui inimesed mõtlevad teraapiast, kujutavad nad sageli ette kedagi, kes on jõudnud absoluutsesse madalpunkti või kellel on diagnoositud tõsine vaimse tervise häire. See on vaid üks osa tõest.

Teraapia on nagu võimlemine vaimsele tervisele - sa ei lähe jõusaali ainult siis, kui oled juba haige, vaid hoopis selleks, et tugevamaks muutuda. Samamoodi saab teraapia aidata sul:

• Teha raskeid otsuseid - karjäärimuutused, suhted, elukohavahetus

• Arendada suhtlemisoskusi - nii tööl kui eraelus

• Õppida stressi paremini taluma - enne kui see läbipõlemiseks muutub

• Mõista enda emotsioone - miks ma reageerin nii, nagu reageerin?

• Luua tervislikumaid harjumusi - nii vaimselt kui füüsiliselt

  
  

Minu isiklik "äratundmismoment"

Ma algul ei mõelnud enda puhul ühestki diagnoosist, kui otsustasin, et mul on vaja psühholoogi juurde minna. Ma teadsin, et mul on mingi negatiivne käitumismuster, ja et nii asjad jätkuda ei saa. Seejärel läksin ülikooli ja lugesin dermatillomaania kohta. Olin päris kindel, et see käib minu kohta.

Kui esimest korda läksin vaimse tervise õe juurde, siis ta küsis, mis mul enda arvates halvasti on. Ütlesin talle, et mul on dermatillomaania, sest lugesin sellest psühholoogiaõpikus. Õde vastas nipsakalt, et ise panid endale diagnoosi? Ma ütlesin jah, sest mul ei olnud arsti, kes seda teeks. Ometi aga ma väga mööda ei pannudki - kuigi dermatillomaania ei olnud minu diagnoos, oli see üks minu sümptomitest. Minu diagnoosiks sai obsessiiv-kompulsiivhäire, ja järgmisteks sammudeks oli esiteks psühhiaatri visiit ja teiseks vaimse tervise teraapia.

Märgid, et võiksid teraapiasse minna

Aastate jooksul olen õppinud ära tundma märke, mis näitavad, et inimene võiks teraapiast kasu saada. Need ei ole alati suurejoonelised või dramaatilised:

Igapäevased märgid:

• Tundub, et sama probleem kordub üha uuesti erinevates situatsioonides

• Jääd mõtlema: "Miks ma alati nii reageerin?"

• Suhted tunduvad keerulised või väsitavad

• Uni on stressi tõttu kehv

• Tundub, et kõik teised oskavad eluga paremini hakkama saada

Muutuste märgid:

• Ees ootab suur elumuutus (lapse sünd, abielu, lahutus, töömuutus)

• Oled hiljuti kaotanud kedagi lähedast

• Tundub, et vajad kedagi, kellega ausalt rääkida

• Tahad midagi enda juures muuta, aga ei tea, kust alustada

  
  

Kuidas ma aitan oma kliente

Minu lähenemine põhineb motiveerival intervjueerimisel - see tähendab, et ma ei ürita sind "parandada", vaid aitan sul leida enda sisemist motivatsiooni muutusteks.

Näiteks hiljuti tuli minu juurde naine, kes oli äsja lapse saanud. Ta ütles: "Kõik ütlevad, et pean õnnelik olema, aga ma tunnen ainult ärevust." Me ei keskendunud sellele, mis temaga "valesti" on, vaid sellele, kuidas ta saaks kohaneda uue rolliga ja leida endas tasakaalu.

Teine klient tuli minu juurde pärast partneri surma. Ta ei tahtnud "leinateraapiat", vaid abi sellega, kuidas elada edasi. Koos töötasime välja uue rutiini, uue identiteedi ja uued eesmärgid.

Iga muutus, isegi positiivne, nõuab kohanemist. Abielu, lapse sünd, edutamine, uude linna kolimine - need kõik on suured elusündmused, mille puhul on normaalne, kui vajad toetust.

Esimene samm pole alati kõige raskem

Paljud inimesed arvavad, et esimene teraapiasessioon on kõige raskem. Minu kogemuses oli see hoopis vastupidine. Esimene kord on sageli hoopis kergendus - lõpuks ometi on keegi, kes kuulab ilma hindamata ja nõuandeid andmata.

Meie esimeses vestluses ma ei pane diagnoose ega anna ülesandeid. Me lihtsalt räägime. Ma küsin:

• Mis sind siia tõi?

• Milline oleks su ideaalne tulemus meie koostööst?

• Mis sind hetkel kõige rohkem häirib?

• Mis sulle juba praegu hästi töötab?

Sellest vestlusest kujunebki välja meie edaspidine teekaart.

Teraapia pole jäik protsess

Üks asi, mida tahan kindlasti rõhutada - teraapia ei ole mingi ette antud tekst või plaan. Kui me alustame ühe asjaga ja selgub, et tegelik probleem on hoopis mujal, siis muudame suunda. See on täiesti normaalne.

Olen näinud kliente, kes tulid tööstressi pärast, aga avastasid, et tegelik probleem on lapsepõlvetraumaga. Olen näinud paare, kes tulid omavahelist suhet parandama, aga mõistsid, et vajasid lihtsalt paremaid suhtlemisviise.

Teraapia kohandub alati sinu vajaduste järgi, mitte vastupidi.

Kuidas sa tead, kas oled valmis?

See on küsimus, mida kuulen sageli. Tõde on see, et täielikult valmis ei ole keegi kunagi. Aga kui sa küsid seda küsimust, oled sa tõenäoliselt juba rohkem valmis, kui arvad.

Valmiduse märgid:

• Sa oled valmis ausalt vaatama oma mustritele otsa

• Sa tunned, et tahad midagi muuta, isegi kui ei tea täpselt, mida

• Sa oled valmis kulutama aega enda peale

• Sa mõistad, et muutus võtab aega

  
  

Minu kutse sulle

Kui sa lugesid seni ja tundsid ennast ära mõnes lõigus, siis võib-olla on aeg anda endale luba abi otsida. Mitte seetõttu, et midagi on sinuga valesti, vaid seetõttu, et väärid paremat.

Teraapia ei ole märk nõrkusest - see on märk sellest, et hoolid enda tulevikust piisavalt, et sellesse investeerida.

Kui sa kõhkled, kas teraapia on sulle õige, siis võtame esimeses vestluses just sellest rääkida. Sa ei pea midagi koheselt otsustama. Me lihtsalt uurime koos, kas ja kuidas ma saaksin sind aidata.

Psühholoog Linda pakub individuaalset teraapia motiveeriva intervjueerimise meetodil. Tema fookuses on muutustega kohanemine, suhete parandamine ja isikliku arengu toetamine. Konsultatsiooniks broneerimiseks võta ühendust.

"Teraapia on kingitus, mille sa annad oma tulevikule."

Kohtumiseni!

Linda