Millal peaks teraapiasse minema?

Millal minna psühholoogi juurde?

Psühholoog annab nõu.

"Kas ma olen piisavalt 'katki', et teraapiasse minna?" - see küsimus jõudis minuni esimest korda 10 aastat tagasi, kui ma ise kõhklesin abi otsimise äärel. Täna, psühholoogina, kuulen seda küsimust peaaegu iga päev oma klientidelt. Ja mu vastus on alati sama: sa ei pea olema "katki", et teraapiasse tulla.

Minu enda teraapiareis algas mitte kriisi keskelt, vaid siis, kui tundsin, et tahaksin olla parem versioon iseendast. See oli üks parimaid otsuseid, mida olen eales teinud.

Teraapia pole ainult kriisiolukordadeks

Kui inimesed mõtlevad teraapiast, kujutavad nad sageli ette kedagi, kes on jõudnud absoluutsesse madalpunkti või kellel on diagnoositud tõsine vaimse tervise häire. See on vaid üks osa tõest.

Teraapia on nagu võimlemine vaimsele tervisele - sa ei lähe jõusaali ainult siis, kui oled juba haige, vaid hoopis selleks, et tugevamaks muutuda. Samamoodi saab teraapia aidata sul:

• Teha raskeid otsuseid - karjäärimuutused, suhted, elukohavahetus

• Arendada suhtlemisoskusi - nii tööl kui eraelus

• Õppida stressi paremini taluma - enne kui see läbipõlemiseks muutub

• Mõista enda emotsioone - miks ma reageerin nii, nagu reageerin?

• Luua tervislikumaid harjumusi - nii vaimselt kui füüsiliselt

  
  

Minu isiklik "äratundmismoment"

Minu enda puhul oli see üks tavalisest erinevam päev. Seisasin köögis, vaatasin oma igapäevast kohviriuali ja mõtlesin: "Kas see on kõik? Kas ma lihtsalt jätkan sama mustriga?" Mul polnud depressiooni ega ärevushäiret, aga ma tundsin, et olen kinni jäänud.

Esimesel teraapiatunnil ütlesin oma terapeudile: "Ma ei tea, miks ma siin olen. Mul ei ole midagi konkreetselt halba." Tema vastus muutis minu arusaamist teraapiast igaveseks: "Võib-olla tahad sa lihtsalt elada, mitte ainult ellujääda."

Märgid, et võiksid teraapiasse minna

Aastate jooksul olen õppinud ära tundma märke, mis näitavad, et inimene võiks teraapiast kasu saada. Need ei ole alati suurejoonelised või dramaatilised:

Igapäevased märgid:

• Tundub, et sama probleem kordub üha uuesti erinevates situatsioonides

• Jääd mõtlema: "Miks ma alati nii reageerin?"

• Suhted tunduvad keerulised või väsitavad

• Magamid halvasti stresside pärast

• Tundub, et kõik teised oskavad eluga paremini hakkama saada

Muutuste märgid:

• Ees ootab suur elumuutus (lapse sünd, abielu, lahutus, töömuutus)

• Oled hiljuti kaotanud kedagi lähedast

• Tundub, et vajad kedagi, kellega ausalt rääkida

• Tahad midagi enda juures muuta, aga ei tea, kust alustada

  
  

Kuidas ma aitan oma kliente

Minu lähenemine põhineb motiveerival intervjueerimisel - see tähendab, et ma ei ürita sind "parandada", vaid aitan sul leida enda sisemist motivatsiooni muutusteks.

Näiteks hiljuti tuli minu juurde naine, kes oli äsja lapse saanud. Ta ütles: "Kõik ütlevad, et pean õnnelik olema, aga ma tunnen ainult ärevust." Me ei keskendunud sellele, mis temaga "valesti" on, vaid sellele, kuidas ta saaks kohaneda uue rolliga ja leida tasakaalu.

Teine klient tuli minu juurde pärast partneri surma. Ta ei tahtnud "leinateraapit", vaid abi sellega, kuidas elada edasi. Koos töötasime välja uue rutiini, uue identiteedi ja uued eesmärgid.

Iga muutus, isegi positiivne, nõuab kohanemist. Abielu, lapse sünd, edutamine, uude linna kolimine - need kõik on suured ülemened, millega on normaalne, kui vajad toetust.

Esimene samm pole alati kõige raskem

Paljud inimesed arvavad, et esimene teraapiakord on kõige raskem. Minu kogemuses on see hoopis vastupidine. Esimene kord on sageli kergendus - lõpuks on keegi, kes kuulab ilma hindamata ja nõuandeid andmata.

Meie esimeses vestluses ma ei tee diagnoose ega anna ülesandeid. Me lihtsalt räägime. Ma küsin:

• Mis sind siia tõi?

• Milline oleks su ideaalne tulemus meie koostööst?

• Mis sind hetkel kõige rohkem häirib?

• Mis sulle juba praegu hästi töötab?

Sellest vestlusest kujunebki välja meie edaspidine teekaart.

Teraapia pole jäik protsess

Üks asi, mida tahan kindlasti rõhutada - teraapia ei ole eelnevalt määratud skript. Kui me alustame ühega ja selgub, et tegelik probleem on hoopis mujal, muudame kurssi. See on täiesti normaalne.

Olen näinud kliente, kes tulid tööstressi pärast, aga avastasid, et tegelik probleem on lapsepõlvetraumaga. Olen näinud paare, kes tulid suhteid parandama, aga mõistsid, et vajasid lihtsalt paremat suhtlemist.

Teraapia kohandub alati sinu vajaduste järgi, mitte vastupidi.

Kuidas sa tead, kas oled valmis?

See on küsimus, mida ma sageli kuulen. Tõde on see, et täielikult valmis ei ole keegi kunagi. Aga kui sa küsid seda küsimust, oled sa tõenäoliselt juba valmim, kui arvad.

Valmiduse märgid:

• Sa oled valmis ausalt vaatama oma mustritele

• Sa tunned, et tahad midagi muuta, isegi kui ei tea täpselt mida

• Sa oled valmis kulutama aega enda peale

• Sa mõistad, et muutus võtab aega

  
  

Minu kutse sulle

Kui sa lugesid seni ja tundsid ennast ära mõnes lõigus, siis võib-olla on aeg anda endale luba abi otsida. Mitte seetõttu, et midagi on sinuga valesti, vaid seetõttu, et teenid paremat.

Teraapia ei ole märk nõrkusest - see on märk sellest, et hoolid enda tulevikust piisavalt, et sellesse investeerida.

Kui sa kõhkled, kas teraapia on sulle õige, siis võtame esimeses vestluses just sellest rääkida. Sa ei pea midagi koheselt otsustama. Me lihtsalt uurime koos, kas ja kuidas ma saaksin sind aidata.

Psühholoog Linda pakub individuaalset teraapia motiveeriva intervjueerimise meetodil. Tema fookuses on muutustega kohanemine, suhete parandamine ja isikliku arengu toetamine. Konsultatsiooniks broneerimiseks võta ühendust.

"Teraapia on kingitus, mille sa annad oma tulevikule."

Kohtumiseni!

Linda